Maja soojustamine

maja soojustamine

Maja soojustuse kontrollimine

  • Kui tegemist on renoveeritava majaga, oleks kindlasti mõistlik esmalt termokaamera uuring tellida, et teha kindlaks probleemsed kohad. Et maja soojustust ei peaks hiljem ümber ehitama on mõistlik kaardistada soojalekete ja külmasildade asukohad. Termograafia kohta rohkem infot loe vasakult tulbast! Tee maja soojustamine ükskord ja õigesti!
  • Uue ehitise korral tuleks termokaamera ülevaatus teha vahetult peale soojustamise lõpetamist. Seda sellepärast, et kontrollida ehituskvaliteeti ja vältida hilisemat ümberehitust. Et juba eos ehitusvigasid vältida ja ehitajat hoolsamalt kvaliteedile keskenduma panna, oleks mõistlik hilisemast termokontrollist teavitada ehitajat juba enne töödega alustamist.

 

Maja soojustamine villaga

Kõige levinum soojustusmaterjal Eestis on klaas- või kivivill. Milline kuhu? Kumma kasuks otsustada sõltub ka lisaotstarvetest. Kui maja soojustamine ei ole ainuke eesmärk, tuleks lisaks uurida villade muid omadusi, mida nüüd allpool võrdleme:

Soojapidavus

Kui soojustusmaterjali ainuke eesmärk on soojapidavus tuleks otsustada klaasvilla kasuks. Klaasvill oma väiksema massi ja õhulisuse tõttu on vähem soojajuhtiv ehk siis soojapidavam. Võrdluseks klaasvilla soojusjuhtivus on kuni 0,031 W/mK, kivivillal kuni 0,035  W/mK. Näitajad sõltuvad loomulikult konkreetsest villa sordist ja tihedusest. Reeglina aga on Klaasvill kergem ja õhulisem.

Kumb torgib rohkem

Kõik, kes on kunagi villatöid teinud on tunda saanud sellest tingitud ebamugavat sügelust ja torkimistunnet. Klaas- ja kivivill tekitavad tegelikult sarnaseid ja samaväärselt ebamugavaid osaksei. Fakt on aga see, et klaasvill torgib vähem. Aga miks? Erinrvus seisneb selles, et kuna klaasvill on õhulisem kui kivivill siis sama koguse villa lõikamisel eraldub  õhulisema struktuuri tõttu lihtsalt vähem ärritust tekitavat tolmu.

Helipidavus

Levinud arvamus on, et kivivill on parem heliisolaator kui klaasvill, mis aga tegelikult on müüt. Villade heliisolatsiooni võrdluses on vahe vaevu märgatav (mõlemal helisummutus kuni 65 detsibelli). Nii et kohtades, kus kasutada soojustusmaterjali heliisolatsiooniks sobivad mõlemad villad.

Survetaluvus

Survetaluvuse poolest on kivivill kordades vastupidavam. Mis tähendab siis seda, et kivivilla tuleks panna kohtadesse, kus võib tekkida surveoht. Paksu villakihi puhul näiteks võib vill iseenda raskuse all deformeeruda. Näiteks siis põrandatesse ja lagedesse sobiks paremini kivivill.

Tulekindlus

Kivivilla tulekindlus on kuni 4 tundi, mis teeb tast kordades parema tuletakistaja, kui klaasvill (tulekindlus kuni 30 minutit).

Vaata õpetusvideot villaga soojustamise kohta

Video soojustuse kontrollimisest soojuskaameraga

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *